Metsabotaanika
Kasutamine: rahvameditsiinis on kasutatud lepiklille keedist köha, palaviku ja muude
haiguste vastu. Keskajal, lähtudes lehe kujust, peeti põrnahaiguste ravimiks.
Seemned on mürgised.
KÕRVENÕGES Urtica dioica; nimest: Urtica kõrvenõgese ladinakeelne nimi, sõnast
urere kõrvetama; dioica kahekojaline. Sugukond nõgeselised.
Kasvukoht: niisked huumusrikkad metsad, eriti kuusikud, lepikud ja klindialused
metsad, pargid, niidud, jõekaldad, mererannad, hoonete ümbrused, aiad, varemed
jne. Lämmastikulembene taim. Kõrvenõges on tugeva risoomiga ja sügava
juurestikuga kõrge (kuni 2 m) püstpüsik. Varred neljakandilised, suure tõmbe- ja
paindetugevusega, sest neid toestavad niinekiud on pikimad meie taimestikus (5-7
cm). Vartel ja lehtedel on nii kõrve- kui lihtkarvu; kõrvekarva habras tipp