Kunstiteose põhjalik analüüs
ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski
suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm.
Maali paremal pool on kujutatud n-ö allegoorilist vikatimeest, – iseenesest küll surma
sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale.
Taust on kujutatud rohekas-hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne, nii
nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt
eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes
mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. 1911. aastal
võidab Klimpt Roomas Maailmanäitusel esimese auhinna. Tol ajal on tagataust veel
kuldne, kuid hiljem muudab ta seda ning maalil on veel tänapäevalgi ühest nurgast
võimalik vana maali tagatausta olemust silmata.
annaabi.ee 
