Põldmuraka luuviljades on ka kivid suhteliselt suured[1]. Ometi on nii mõnegi arvates põldmarjad meeldiva maitsega ning nende korjamine väärib sellega kaasnevaid kriimustusi ja plekke. Viljadest valmistatakse hoidiseid, näiteks moosi, keedist, mahla ja marmelaad. Põldmuraka preparaatidel on haavu parandav, röga lahtistav, põletiku ja köhavastane, bakteritsiidne, higileajav, kuseeritust soodustav ja rahustav toime. Tarvitatakse klimakteeriumiperioodi neurooside, kõhulahtisuse, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja ülemiste hingamisteede raviks. Põldmurakas on hea meetaim. Ta annab külluslikult nektarit, mis võimaldab mesilastel igalt hektarilt keskmiselt 20 kg mett korjata. Põldmurakamesi on hele ja läbipaistev, mõnikord kollaka varjundiga ning lõhnab meeldivalt. 21 3. Valge ristik (Trifolium repens) Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias
organismist. Must sõstar (Ribes nigrum) üks parimatest taimsetest tonisaatoritest, suurendab organismi kaitsejõudu. Kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste vastu: higileajav ja põletikuvastane. Ateroskleroosivastane. Põldmurakas e. põldmari (Rubus caesius) põldmuraka marjad toimivad rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisuse vastaselt ja rahustavalt (klimakteeriumiperioodi neuroosid). Viinamari (Vitis vinifera) on üldtugevdava toimega. Pirn (Pyrus communis) kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime. Mango (Mangifera indica) peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias, Filipiinidel ja Lõuna- Hiinas kasvav 10-30 m