Biosüstemaatika teooria ja meetodid
vused erinevate tunnuste muutumises. Tunnuste muutumise suund tundub olevat
vastupidine; nad ei toeta üksteist, vaid "segavad": üksiktunnuste muutumise
puud (kõiki taksoneid arvestades) ei anna ennast kokku panna üheks. Selle
tulemusena tekib mitmeid võrdse pikkusega lühimaid puid; selle tulemusena
on tunnustel madal püsivusindeks (s.t. esineb rohkelt parallelismi ja re-
versiooni).
Nendest vasturääkivustest on püütud lahti saada klikimeetodi (clique
method) abil (G.F. Estabrook jt.). Selles kasutatakse ainult neid tunnu-
seid, mis moodustavad kliki, mis on oma muutumiste poolest omavahel koos-
kõlas; teised jäetakse analüüsis kasutamata. Sellisel viisil saadakse ana-
lüüsi tulemusena küll ainult üks kladogramm, kuid suur hulk informatsiooni
jääb kasutamata, ja iga väljajätmise põhjenduseks on ju ad hoc hüpotees,
mis on vastuolus säästuprintsiibiga. Et meetod on liiga jäik, on analüüsi
tehtud mitmes osas