"kliitikutena" - 1 õppematerjal

Mitmekeelne oskussuhtlus

kuidagi teisiti kui normatiivsetes sõnastikes kirjas. Järgnevas on aga mõned autentsed näited eesti keele selliste kihtide kohta, mida üldiselt peetakse kiirelt muutuvast sõnavarast püsivamaks ja nende kohta käivaid norminguid vähem vaieldavaks. Grammatikakirjelduste järgi on ühesilbilised sõnad eesti keeles kolmandas vältes. Mati Hint (1973: 90 jj) on aga osutanud, et leidub ühesilbilisi sõnu, mis kõnes esinevad peamiselt kliitikutena teiste sõnade ees ja ülipikk hääldus on võimalik ainult esiletõsturõhu korral (vähemalt paar sellist leiab käesolevastki lausest). Ükski keelekirjeldus ei vihja võimalusele, et ühe vokaali piisavalt pikal hääldamisel saaks sellest mingi teine vokaal. Einar Meistri katse- tulemused (2009) aga näitavad, et kõrge-keskkõrge vokaalipaarides (i-e, ü-ö, u-o) tajutakse pikemaid vokaale madalamatena – kui i-häälikut