Tärklis
Suurema teraga on nisu-,
maisi- ja kartulitärklis, seevastu riisitärklise terad on väiksemad.
Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070
oC) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad
lagunevad ning tekib kleepjas lahus. Seda tärklise omadust kasutatakse nii kisselli keetes kui
ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma
kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa
vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi
mõõdukas soojuses.
6
Ehitus
Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes,
mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul
annaabi.ee 
