Baltisakslaste roll eesti ajaloos
maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid.
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete
areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi
lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.
20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu
ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber
kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu
koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised,
ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes
olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna
annaabi.ee 
