Seksuaalsuse ajaloo osaline kokkuvõte ja analüüs
sajandi pedagoogika ja 19.
sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne.
Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid
kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad
ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki.
Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani
ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise"
kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi
kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi
kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu.
Seksuaalsuse põhijooned vastavad seksi kohta tõde tootva diskursuse
funktsionaalsetele nõuetele. Ülestunnistamise tehnika ja teadusliku diskursuse
kokkupuutepunktis, kus tuli nende kahe ühendamiseks leida teatavaid
annaabi.ee 
