"Meie aja kangelane"
aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, käis tuulehoog ning ta rääkis, et ta on
külmetanud. Vahest ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, seeeest mõnikord hakkas
jutustama, siis naera kas või lõhki. Petsorin oli keskmist kasvu; tema sale,peenike piht ja laiad
õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki ränduri elu raskusi
ja kliimavahetusi ning millest pole jagu saanud pealinnaelu kombelõtvus ega hingelised tormid.
Kandis pimestavalt puhast pesu, mis andis mõista korraliku inimese harjumusi. Tal olid kahvatult
peenikesed sõrmed. Petsorini kõnnak oli hooletu ja laisk, ei vehelnud kätega, mis peaks olema
kinnise iseloomu kindel tunnus. Grigori oli umbes kolmekümne ringis mees. Petsorini naeratuses
oli midagi lapselikku. Tema nahk oli naiselikult õrn, lokkis blondid juuksed piirasid kahvatut,