Charles Darwin
aastast saadik mõõtma Daphne
Majorina tuntud saare vindipopulatsiooni nokkade pikkust, seades selle
hoolikalt vastavusse mõõtmisaastal nähtud kliimatingimuste ja üldise toidu
kättesaadavusega. 1970. aastate lõpus oli konkurents seemnete pärast
põua tõttu üha tihedam. Suuremaid, kuid kõvema kestaga seemneid leidus
teistest rohkem. Nende sisuni suutsid jõuda aga vaid suurema nokaga
linnud. Paari põlvkonna järel oligi nokkade keskmine pikkus kasvanud.
Parematel kliimatingimustel võis aga paegi kohata väiksemate nokkadega
linde.
Nüüd on abielupaar koos rootsi ja ameerika kolleegidega järjestanud 120
vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni
on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset
pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni
avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist.
annaabi.ee 
