kasvuperioodi kõige aktiivsemal ajal ja sel ajal on osoonist tulenevad kahjustused ka kõige suuremad. Taimed omastavad osooni koos kõigi teiste õhus sisalduvate gaasidega lehtedes asuvate pisikeste hingamisavade kaudu. Taime sisemuses tekitab osoon tõsiseid kahjustusi ning jätab endast lehtedele iseäralikud pruunikad täpid, mis laiaulatusliku kahjustuse puhul lausa laikudeks kasvavad (joonis 2.2). Kahjustuste tulemusel aeglustub fotosüntees ning taime üldine kasvutempo ning saagikus. Kliimateadlaste jaoks on eelkõige oluline asjaolu, et osoonikahjustused vähendavad taimede süsinikdioksiidi tarbimist, suurendades seeläbi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris. Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid
Osooni tekkimiseks on vaja päikesevalgust, ning seetõttu on osooni kontsentratsioon kõige suurem just kasvuperioodi kõige aktiivsemal ajal ja sel ajal on osoonist tulenevad kahjustused ka kõige suuremad. Taime sisemuses tekitab osoon tõsiseid kahjustusi ning jätab endast lehtedele iseäralikud pruunikad täpid, mis võivad lõpuks isegi laikudeks kasvada. Kahjustuste tulemusel aeglustub fotosüntees ning taime üldine kasvutempo ning saagikus. Kliimateadlaste jaoks on oluline asjaolu, et osoonikahjustused vähendavad taimede süsinikdioksiidi tarbimist, suurendades seeläbi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris. Teised gaasid Lisaks eelnimetatuile on atmosfääris väga väike hulk ülitugeva kasvuhooneefektiga ühendeid. Nende hulka kuuluvad osooni hävitava toimega ning väga pika eluajaga freoonid. Lisaks nendele on ka teisi marginaalseid gaase, mille soojendamispotensiaal võib olla tuhandeid kordi suurem kui süsinikdioksiidil.
annaabi.ee 
