Euroopa ja loodusgeograafia
põllumajandusele vastavate kohtadega ja vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes
tundlikumad kui karjakasvatajatest rändrahvad, kes said oma tegevust kliima muutudes
kergemini muuta.
((Foto: Ungari parlamendihoone Budapestis Doonau üleujutuse ajal juunis 2009.))
--- 56
Tõenäoline on, et üha suurem osa sademeid langeb vihmana, mis kestab mitmeid päevi või
isegi nädalaid.
Kliimaolude pikaaegsemaks ennustamiseks koostatakse kliimastsenaariume. Selle kohaselt
peaks näiteks Eesti kliima jätkuvalt soojenema ja seda eelkõige talve ning kevade arvel.
Lumikatte kestus peaks vähenema. Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine
areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on
soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti
teadlased on arvanud, et selle sajandi lõpuks enam meie jõgedele talvel jääkatet ei teki.