Eesti asustuse kujunemine
maastike ja ajalooga. Mujal maailmas tegevus pikaajalisem olemas Euroopa keskkonnaajaloo
föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on
tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda
ilusat nime pole veel külge pandud.
2 traditsioonilist:
biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes
mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas
on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere
erinevad staadiumid jne))
arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud
muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia
kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte
tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta.