Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris rohkelt. Uudiste levik on kiire. Kui kusagil miskit juhtub, siis juba mõne aja pärast kajastub see erinevates raadiojaamades ja televisioonides. Tehnoloogia areng on lihtsustanud elu Maal sedavõrd, et see on toonud endaga kaasa inimkonna laiskuse. Transpordivahendid paiskavad õhku heitgaase, mis viivad kliimasoojenemiseni. Suurem osa juhilubade omanikest isegi ei vaevu jala minemast kodu lähedal asuvasse kauplusesse. Selle asemel sõidetakse autoga see väike vahemaa. Kui ühiskond kasutaks rohkem ühistransporti, siis saastaksime enda keskkonda kordades vähem. Praeguseks hetkeks elab sellel planeedil juba üle seitsme miljardi inimese. Sõidukite hind võiks olla palju kõrgem. See soodustaks samuti busside ja rongidega liiklemist. Antarktikas teeb muret liustike massiline sulamine
aineks süsivesikuteks, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. Selle protsessi käigus vabaneb ka hapnik. Viimastel aastasadadel on süsinikuringe tasakaalust välja viidud, kuna süsihappegaasi hulk õhus on tõusnud 0,028% kuni 0,385% tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja ulatuslikule metsade raiumisele. Süsihappegaas tekitab kasvuhooneefekti, lastes küll päikesekiirgusena tulevat soojust atmosfäärist sisse, kuid mitte enam välja. See viib üleüldise kliimasoojenemiseni. Niisiis võttes Kalimantanilt ja mujalt maha vihmametsi, hävitame me neid, kes suudaksid vähendada õhus olevat süsihappegaasi hulka. Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske
annaabi.ee 
