Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest. Arvatakse ka, et umbes 90% veeringe veest pärineb ookeanidest. Külmemate kliimaperioodide kestel moodustub rohkem jääkilpe ja liustikke ning muud veeringeosad jäävad seetõttu veevaesemaks. Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel
vete vahekord, muutus kliima. Jääkiht oli paks ja raske, maakoor on elastne ja vajus allapoole. Jää sulades hakkas maapind tõusma. Suiraanalüüsiga uuritakse taimede õietolmuterakeste hulka ja vaheldumist. Proovides olevate taimede ja nende suiraterakeste hulk vaheldub eri aegadel, kajastades metsade koosluses toimunud muutusi. Metsade ja muu taimestiku koosluse muutumine kajastab kliimas toimunud muutusi. Õietolmuterade võrdleval uurimisel eri kihtides saab kindlaks määrata kliimaperioodide vaheldumist. Eristatakse seitset jääajajärgset kliimastaadiumi. 42 I arktiline kliimastaadium, seejärel subarktiline. Järgnesid mandrijää sulamisele u 12 20010 200 a tagasi. Kliima väga külm, niiske, soojenedes mõnevõrra subarktilises staadiumis. Tundrataimestik (pajud, vaevakased, kanarbik, roosõieline kääbuspõõsas drüüas). Loomadest põhjapõdrad, polaarrebased, jänesed, hiljem ka koprad, karud.
annaabi.ee 
