Eluslooduse eksami kordamine
rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside
tõttu).
· Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused,
veega varustatuse muutus jmt).
Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse:
· teatav ruumiline struktuur,
· tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel,
· stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad.
METS KUI ELUPAIK
Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.);
· See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks
taimekoosluseks mets;
· Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk
sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju.
Puistu koosseis ja liigid:
· Okasmetsad
· Lehtpuumetsad
· Segametsad
annaabi.ee 
