2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. Ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Looduslik(segamets)(raba)siis kui inimene ei häiri loodust nt 300 aastat. Kliimakskooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk , kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment,
1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis! 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb looduslikus koosluses koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem põllumajanduslikus süsteemis, sest põllumajandusmasinad on loodud töötama monokultuuridega, masinate kasutamine toob suurema kasumi ning tagab konkurentsis püsimise. 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel
allogeensed, eriti kliima, mis muutuvad samuti ja tegelik rida võib näidetes toodutest suuresti erineda. näiteks moodustub veekogu kinnikasvamisel metsa asemel hoopis raba mis on tõenäoliselt paljude Eesti järvede saatus (ja on kindlasti olnud, kõik meie rabad on olnud kunagi madalad järved). Veekogudele (eriti umbsetele väikejärvedele) on toitelisuse suurenemine ajas tegelikult looduslik protsess ja kinnikasvamine pikemas perspektiivis paratamatu. 109.Kliimakskooslused? Varasem ettekujutus väitis seda küll, et kooslus jõuab oma arengus stabiilse järguni, kus taimestikus on valdavad suured ja pikaealised liigid (Eestis puud) ja kus muutusi ei ole märgata väga pika aja vältel. Sellist kooslust nimetatakse kliimakskoosluseks. Näiteks oleks kliimakskoosluseks troopikas igihaljas mets, pärasöötmes heitlehine lehtmets ja boreaalsetel aladel okasmets. Ajaloolised andmed päraku näitavad, et kliimakskooslused ei saa olla väga
annaabi.ee 
