Hüdrobioloogia konspekt
Magevee biogeograafia
Mageveekogu puhul avaldab suurimat mõju kaldaäärne taimestik. Suvel on veekogu
temperatuur varjus madalam ja sügisel rikastavad langevad lehed oluliselt põhjakooslusi.
Mageveetaksonite ja maismaa bioomide geograafilise leviku vahel on tugev seos.
Liikide arv suureneb laiuskraadide vähenedes –ekvaatori piirkonnas on see maksimaalne.
Paralleelselt on seos liigi geograafilise leviku ja laiuskraadi vahel. Temperatuuri ja teiste
kliimakomponentide sesoonsed variatsioonid on suuremad kõrgematel laiuskraadidel ja seal
on ka liigid ulatuslikuma levikuga, füsioloogiliselt hästi kohanenud elutingimustega suurtes
geograafilistes ulatustes.
Ookeanis loob tingimused spetsialiseerumiseks vahemaa. Ookeanis sügavamale minnes
alguses liigiline mitmekesisus järsult kasvab ja siis järsult väheneb, järvedes hakkab kohe
sügavamale minnes mitmekesisus kahanema.
Areaaliefekt –mida suuremad veekogud, seda liigirikkamad on.
Rifid