Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni kliimakonverents võimalused erinevateks tulemusteks Kopenhaageni kliimakonverentsil kavandatava kliimakokkuleppe sõlmimisel on Euroopa Liidust saanud kõige tugevamat tüüpi kokkuleppe eestkõneleja. Paraku ei pruugi sellise regulatsiooni läbisurumine olla edukas - Euroopa Komisjoni hinnangul on sellel aastal toimunud viis läbirääkimistevooru toonud loodetust vähem edusamme. Viimastel kohtumistel suudeti kokku leppida mitmetes nö tehnilistes küsimustes, kuid sisulised kokkulepped olid enne Kopenhaageni konverentsi veel pea täiesti lahtised. Euroopa Komisjon oli oma 9. novembri
1. Kyoto protokoll 1997 aastal sõlmiti Jaapanis rahvusvaheline kokkuleppe, et need riigid kes võtsid selle vastu vähendavad kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist või hoida seda 1990 aastate tasemel. Riikidele kehtestati kasvuhoonegaaside piirmäär. Sealt saab ka saatekvoodi raha mida võidi müüda riikidele, kes ei tulnud nii hästi toime gaaside ära hoidmisega või siis oma riigis ehitada midagi, mis hoiaks kasvuhoone gaaside tekkimist ära. 1. Pariisi kliimakokkuleppe 200 riiki kirjutasid alla 2015 aastal heitkoguste piiramisele oma riigis, et vähendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Lubati peamiselt kasutama hakata taastuvenergiaid. Jõuti üksmeelele, et tuleb koos tegutseda kliima soojenemise vastu ning investeerida rohelisse eluviisi. Rikkad riigid pakkusid ka välja võimaluse aidata arengu maid rahaliselt. Nüüdisaegne tehnoloogia energiamajanduses Nadta on tänapäeval kõige levinum energia allikas ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta
annaabi.ee 
