"kliimaerisustest" - 1 õppematerjal

Haanja kõrgustik

aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on:  püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill);  suur lumikatte tüsedus (40-50 cm)  pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon). Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas 210 m samakõrgusjoon, jäädes Käänu – Tuuka – Pari – Pressi – Holdi – Mallika – UueSaaluse –