Rannaniidud
ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele
lähemal, tavaliselt soolasest veest otseselt mõjutatud alal kasvavad väikese alsi, soomusalsi,
pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand-
sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku
orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase
aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku
kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna
kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike
nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn.
2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest -
psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed