Eesti geoloogiline ehitus
Tähelepanuväärne on saare idaosas Taani Kuninga aed, kus puurindes kasvavad pärnad ja
vahtrad.
Aegnast umbes 70% on kaetud metsaga, sellest männikuid 59%, kuusikuid 26%,
mustlepikuid 10%, kaasikuid 5%. Liivastel randadel kasvab siin ja mujal kurdlehine
kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks.
Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on
laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud.
Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab
siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir.
Loomastik
Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi
pelgupaigaks.
Esineb põtra, metskitsi, hunte, ilveseid, metssigu, karu, rebane, kährik, mäger, metsnugis,
saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva.
Linnuriik on mitmekesine