Rumeenia
aheliku poole tõusta . Velli seltskond tuiskas
edasi Fagarasi ahelikku vallutama, ent meil oli
seltskonnas kuus mägedekogemuseta kaaslast ning otsustasime teha trajektoori kahe kena
mäeaheliku- Piatra Craiului ja Bucegi ümber ja vahel. Künkal enne metsa tõusu
puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti
pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja
kliburusukalded jalge all, kust sai vaid minna ja minna ja minna- aina otse, üles, edasi.
Sinna kaotasid meie kuus kaaslast süütuse mägedele. Neeme aitas mitu korda kotte edasi
viia, sest nii mõnedki väsisid lõpupoole, õhtu lähenes ja lootus vähenes . Värske tuulena
kepsutas allapoole eakas saksa botaanik ja lohutas, et ,,vaid kaks tundi on veel raske, siis
läheb kergemaks!" Grr##! Õhtupäikese viimastes kiirtes kurule jõudes vaatasime alla