november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda
loojangud tõid talle ,,Vene Rembrandti" austava nime. Järjekordne netiotsing tasus end kuhjaga ära, silme ees rullus lahti puhas ilu. ,, The White Dream" (isegi tõlkida ei julgenud) ei ole lihtsalt võimalik. See ongi ainult unenägu, pehme, valge ja ääretult lummav. Inimene ei tohiks niimoodi maalida, valus on vaadata. Näitusel olnud ,,Talvemaastik Loojuva päikesega" tundus päikeseloojangu saagas üks tagasihoidlikumaid olevat. Aga tema oli esimene ( teised Kleveri maalid-reprod tulid kahjuks arvutiekraanilt ja lainena), üksinda seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele
Kõrge või madal heli produtseerib vastava efekti, mis pole alati seotud muusika üldise iseloomuga. Nii võib näiteks rahuli, aeglane muusikapala anda ärritava efekti, kui seal on kasutatud valdavalt kõrgeid helisid. (A. Pehk 1996: 38) Erineva tämbriga muusika mõju on erinev. Kriiskav intensiivne tämber ärritab, mahe tämber rahustab. Akustilistest muusikainstrumentidest väidetakse enamusele rahustava toimega olevat flöödi tämbrit ning ärritava müjuga kleveri tämbrit. (A. Pehk 1996: 38) Tähtis on muusika kompleksses mõjus on ka dünaamikal. Järsud dünaamika muutused mõjutavad virgutavalt, kuid võivad anda ka lausa ehmatava reaktsiooni. (A. Pehk 1996: 39) 5 4. Muusikateraapia vormid Pedagooglise muusikateraapia vormis on põhirõhk asetatud õpetamisele ja harjutamisele. Seda teraapiameetodit kasutatakse enamasti töös arengupeetusega inimestega ning eripedagoogikas.
annaabi.ee 
