Giuseppe Verdi
Ferdinando Provesi ja juba lapsena haiglase õe surm muutsid noore komponisti elukulgu
õige tunduvalt. Ta pöördus 1835. a. Bussetosse tagasi, et Provesi ametikohale asudes "Monte di
Pietalt" saadud toetust tasa teenida. Siin aga ootasid uued ebameeldivused. Kuna aastatega
väljakujunenud tavade kohaselt filharmooniaühingu direktor üheaegselt ka kirikuorganisti
kohuseid täitis, pidasid "Monte di Pieta" ja filharmooniaühingu juhatus Verdit Provesi
järeltulijaks. Linna klerikaalseil, eesrindlikke haritlasi vihkavail ringkondadel aga oli selles
suhtes eriarvamus. Umbusk vabamõtlejana tuntud ja paatrite vastu salvavaid epigramme
lendulasknud Provesi vastu tabas ka Verdit ning kiriku organistiks kinnitati hoopis kahe piiskopi
soosik "usaldus väärne", ent muusikuna õige kesine Giovanni Ferrari. Verdi pooldajad asusid
ägedasse võitlusse, saavutasid organisti ja filharmooniaühingu juhi ametikohtade lahutamise