Kreeka poliitiline ajalugu
Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale
toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon, ning kiiret rahu pooldav Nikias.
Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik
Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja
omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a. hõivasid
ateenlased Pylose neeme Messeenia rannikul ja Kleonil õnnestus vangistada lähedasel
Sphakteria saarel mõnisada vastast, teiste seas 120 spartiaati. See oli suur võit: Pylosest
sai varjupaik Messeeniast põgenevatele helootidele ja spartalased pidid loobuma Atika
iga-aastasest rüüstamisest, sest ateenlased ähvardasid vastasel korral vangid hukata.
Pealegi oli spartiaatide alistumine kahjustanud Sparta mainet. Kuid oma edu ära kasutada
ateenlased ei suutnud. Maismaarünnak Sparta liitlase Teeba vastu lõppes lüüasaamisega
annaabi.ee 
