Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist. Elektromotoorjõud on sisuliselt pinge ja teda mõõdetakse voltides. Pinge- voolutugevuse ja vooluringi vastava osa takistuse korrutis. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõudude ja kogutakistuse suhtega. Pinge välistakistusel nim vooluallika klemmpingeks, sed apinget mõõdab vooluallika klemmide külge ühendatud voltmeeter. Elektrolüüd- keemilised ühendid ( hape, alus või sool), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised laetud ioonid. Plasma- tugevasti ioniseeritud gaas
7. ELEKTROMOOTORJÕUD JA KLEMMIPINGE Elektripatarei elektromotoorjõuks nimetatakse tema elektroodivahelist pinget juhul, kui patareist voolu ei võeta. Kui aga patarei on lülitatud vooluringi, tuleb silmas pidada, et ka patareil endal on sisetakistus, millel tekib samuti pingelaeng. Kui mõõta elektroodivahelist pinget nüüd, tuleb see mõnevõrra väiksem, kui on elektromotoorjõud. Vooluringi lülitatud patarei elektroodivahelist pinget nimetatakse klemmpingeks. Olgu näiteks patarei, mille sisetakistus on 0,1 oomi ja eletromotoorjõud 12V, lülitatud vooluringi ja põhjustagu see seal voolu tugevusega 10A. Vastavalt Ohmi seadusele on sel juhul pingelaeng patarei sisetakistusel 10A*0,1=1V Selle patarei klemmipinge antud vooluahelas on siis 12-1=11 volti. See tähendab, pingelang kogu välises vooluringis on 11 volti, pingelang patarei sisetakistusel on 1V.
annaabi.ee 
