Maailma suurriigid enne esimest maailmasõda
MITMEPARTEILINE POLIITILINE SÜSTEEM. Prantsusmaa sisepoliitiline elu
tugines 1875. a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks.
Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks
võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud
parlamentaarne riigikord.
Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja
radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus
võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana.
KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal
kujunes kiriku ja kiriklike organisatsioonide osa ühiskonnas. Jõukatest perekondadest
lapsed, eriti tüdrukud said tihtipeale oma hariduse kloostri- või kirikukoolides, kus järgiti
paljuski keskaja traditsioone ja elulaadi. 1902.a. parlamendivalimistel olid edukad
annaabi.ee 
