Gastronoomia ajalugu
hapendamine.
Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed
supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite
kasvatamisel.
Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine.
Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine,
suhkrutükk suus.
Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja
friteeritud trapetsikujuline küpsis (kleinur), alkohoolsetest jookidest brennivín.
Norra köök
Norra toidukultuur põhineb suuresti mägi-, mere- ja metsaandidel. Palju rõhku on
pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16]
Teravilja kasvatatakse riigi lõunaosas ja peaasjalikult vaid kaera ja otra. Neist
valmistatud jahu ei sobi pärmiküpsetiste jaoks, mistõttu on Norrale tüüpiline kõva ja
pika säilivusajaga lameleib (flatbrød).