Toon lauda leiva ja või- asetan lauale kliendist vasakult poolt. Valan pokaalidesse vee kliendist paremalt poolt parema käega. Viin lauale prae- paremalt poolt. Kui kliendid on söönud, korjan laualt kasutatud nõud- leivataldriku vasakult poolt vasaku käega, praetaldriku paremalt poolt parema käega. Valan klientidele veini, nii et silt oleks näha ja jätan pooliku pudeli lauale. Viin lauda magustoidu. Kui kliendid on söömiselõpetanud, korjan laualt taldrikud. Saadan kleindid ära, küsin tagasisidet. Koristan laua lõplikult. 5 4. TÖÖVAHENDID Töövahendid Kogus Söögilauad 1 Toolid 2 Laudlinad 1 Küünlajalad 2 Küünlad 2 Tikud 1 Lillevaasid 1 Salvrätikud 2 Soolatoosid 1 Pipratoosid 1 Kohanäitamistaldrikud 2
Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta
annaabi.ee 
