EESTI KESKAEG
Läti Hendriku kroonika on kõige kroonikalikum kroonika Liivimaalt, sobitub hästi Euroopa
ristiaegsete kroonikate konteksti. Teine suur 13. saj Liivimaa kroonika on Liivimaa vanem riimkroonika, mis pärineb
1280. aastatest, kesk-ülemsaksa keelne. Tema ettelugemise kaudu värvata appi sõdalasi ristisõjaks. Kui võrrelda HK-
ga, siis oli keskajal populaarsem, kuigi faktoloogiliselt on ebatäpsem. Ka sellest olemas eesti k tõlge. Tema käibiv
teaduslik publikatsioon pärineb Leo Kleielilt?. Kolmandaks kroonika, mis on tuntud kui Liivimaa noorem
riimkroonika, seal jutustatkse Jüriöö ülestõusust pikemalt. See pole säilinud. 19. saj avastati Liivimaal ja Bremenis
töötanud Johann Renneri kroonika, mille keskaegse osa uurimisel avastati, et jääb üle tükk 14. sajandi jutustest, et seal
olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust
ta kasutas (Parthemolos?), pole teada
annaabi.ee 
