Sõnamõrvar
Loori mul ei
olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest
lõhki läinud.
"Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl.
"Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes.
Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind.
"Auto on ees," ütles autojuht.
"Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt.
"Aitäh!" ütlesin õrnalt.
Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks.
Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked
vallandusid inimeste suudest. Ma astusin suurde valgesse majja. Minu isameheks oli
Andrese isa. Kui meid oli paari pandud, siis viidi meid mere platoole, kus meilt võeti
allkirjad. Kui ka need olid antud, siis ma viskasin pruudikimbu üle õla ja selle sai mu
kallis sõbranna.
"Kibe, kibe, kibe!" hõiskas rahvas.
Meid viidi meie uude suurde majja. See maja on lausa vapustav
annaabi.ee 
