Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleheitliku katse põgeneda koos temaga, aga noormees keeldub ja palub teda oodata
arlatan - asjatundjana esinev vhik/petis eik - himupealiku, klavanema, krgvaimuliku, petlase tiitel araabiamaades tekstoloog - tekstikriitika, tekstide ehtsuse, igeima kuju jms uurija terapeut - sisehaiguste arst, ldarst, raviarst tiraa - trikarv, eksemplaride arv tiraad - snavaling sutenr - kupeldaja, prostituudi teenuste vahendaja patsifist - patsifismi (rahuaade, maailmavaade, mis eitab igasugust sda) pooldaja paaria - kige madalamast kastist isik Indiast, platu slepp - kleidisaba obelisk - lespoole ahenev neljatahuline kivisammas odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai
kavalust ning kergemeelset vaimukust hindava ühiskonna tundlik ning äärmiselt haritud suhtumine kujutavasse kunsti. Rokokkoo oli, lilleline, kerge, mänguline, lõbutsev, isegi erootiline. Seda viimast tingis ilmselt see, et hügieenist ei peetud palju lugu ja vist ka seetõttu ei kantud kleitide all suurt midagi. Seda kajastavad hedonistliku prantsuse maalikunstniku Jean Honore Fragonard maalid. Eriliselt tooks välja tema maali “Kiik” kus naine kiigub ja tema armuke vaatab meelalt kleidisaba alla. Kahtlemata on tema maalides jäädvustatunud tihti kergemeelsus ja pikantsus, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. Ta kujutab maalidel naisi, eelkõige armuelu. Neid maale ei saa vaadelda kui pornograafilise repertuaari kandmist lõuendile, need ei ole ikkagi nii otsene nagu pornograafia tänapäevases mõistes. Nii nagu eluski tollel ajastul, siis rokokoo maalidki kirjeldasid läbi toonide inimest ning olustiku tema ümber
hääle. Jõudes lossi lähedusse, jõi võlujoogi tugeva valuga, sai ta saba asemel kaks jalga. Prints leidis ta sealt paljalt, viis lossi, riietati ja jäeti lossi kui leidlaps. Ta püüdis seal palju tantsida, kuid iga jalaga maapuudutus tekitas tulist valu. Ühel päeval võttis prints Väikese Merineitsi kaasa, läksid meretagusesse kuningriiki, printsessi endale naiseks vaatama. Printsi pulmas oli ka Väike Merineitsi siidis ja kullas, kandis pruudi kleidisaba. See oli tema saatuslik surmapäev, sest prints polnud temasse armunud. Veepinnale ilmusid tema õed, kes olid oma pikad juuksed andnud nõiale noa eest, mille Väike Merineitsi pidi torkama printsi südamesse, et sealt tulev veri ta jalad jälle kokku sabaks kasvataks. Väike Merineitsi vaatas õnnelikku pruutpaari magamas suudles printsi kaunile laubale, viskas noa voogudesse, sukeldus vette, kus muutus liuglevaks õhumullikeseks.
peakatteid perenaine ise. Tema poed olid väga edukad. Ärimehed ja pankurid saatsid meelsasti oma daame külaskäigul Chaneli butiiki, peaasi et saaks vahetada paar sõna preili Cocoga. Mitte üksnes Gabrielle'i kätega vormitud peakatted, vaid ka ta ise oli nõutud. Naised kadestasid tema saledat keha ning püüdsid temaga sarnaneda. Esimese maailmasõja lõpus oli Coco kutsutud kõrgilma vastuvõtule. Enne kodust väljumist jäi ta kleidisaba ukse vahele kinni ja rebenes. Coco haaras käärid ja lõikas rebenenud ääre maha. Järgmistel päevadel jalutati Pariisi kekslinnas nii lühikeste kleitidega, et viisakad inimesed lausa kiljusid. Siiani olid kõik naised kandnud maani kleite. Pärast Coco uuendust oli kleidi alumine äär ainult 2025 cm põlvedest allpool! Kord põletas Coco vannitoas veesoojendajaga oma kiharad. Jälle haaras osav õmblejanna käärid ja lõikas juuksed hästi lühikeseks