Soome-ugri rahvakultuur
Naise- ja
lesetanude peal võidi kanda venemõjulist mütsi (soarak), sõidu ajaks kaeti tanu punasest või sinisest kalevist ja
rebasenahkse äärisega kõrvikmütsiga.
Põhjasaamide rõivastuse juurde kuulusid luust kaunistused ja hõbeehted. Luust ja hõbedast plaadikesi kasutati meeste
laiade nahkvööde kaunistamiseks. Linna hõbeseppadelt telliti ehted: nii naistele kui meestele sõled jaki- ja
kleidikaeluse kinnitamiseks, sõrmused ning hõbekaunistused meeste nahkvöödele. Naised võisid kanda ülestikku
mitut hõbesõlge. Kui varasemal ajal järgiti hõbeehete valmistamisel keskajale ja renessansile iseloomulikke stiilijooni,
siis aja jooksul hakkasid hõbesepad valmistama ehteid, mis vastasid saami tellijate maitsele, nii et saami hõbeehted on
eristatavad näiteks Skandinaavia päritolu ehetest. Eriti populaarsed on läbi aegade olnud hõbesõrmused. Väikeste