Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Eesti keelt mõjutas baltisaksa keel üsna tuntavalt. Enamik saksa laensõnadeks peetuist on hoopis alamsaksa ja baltisaksa
päritolu. Nii näiteks ei tunne Saksamaa-sakslased selliseid baltisaksa sõnu nagu Knagge (eesti keelde jäänud sõnana nagi),
Pliete (pliit), Prahm (praam), Bür (padjapüür) või rootsilaenuline Burke (purk). Tänapäeva eestlasest saksa keelt õppija
peab seetõttu eraldi meelde jätma nende sõnade päris-saksa vasted Kleiderhaken, Herd, Fähre, Kissenbezug ja Glas.
Mälestusena baltisakslaste prantsuse keele lembusest on eesti keeles kušetid, taburetid ja kastrulid ning peenemas hoones
sisenetakse vestibüüli või fuajeesse.
Teisalt kasutasid kohalikud baltisakslased üsna tiheli ka eesti laene, näiteks talupojaeluga seoses: Heukuje tähendas neil
heinakuhja ja Reggi nn talupojasaani.
28. Mida tähendab eestirootsi keel?
Eestirootsi keel on Eesti aladel kõneldud rootsi keele kuju
annaabi.ee 
