Tarbi inimene, tarbi veel!
Üha sagedamini võib märgata ajalehtede artiklites ja kirjandite teemades sõna
tarbimishullus või mingi fraas inimese ja tarbimise suhtest. Iga aastaga tarbitakse üha rohkem
ja sellele ei paistagi lõppu tulevat. Inimesed muutuvad iga päevaga reklaami orjadeks ja
kasutavad vabu hetki tarbimiseks olenemata kas antud produkt on vajalik või mitte. Ei mõelda
aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi
piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma
edaspidises elus tekib küsimus, et kas mul tõesti on seda kõike vaja.
Reklaam on olnud olemas juba pea 6000 aastat. 15. sajandil nähti reklaami
esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda
aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on
vaja seda näha. Reklaam hoiab kokku meie ajavaeva, et me saaks uurida kusagilt mingi toote
kohta