Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest.
Olen sattunud sellisele nõrgale lülile Jaapani veebifirmas, kus sisevõrgus oli arvuti nii vana Windowsi versiooniga, et lubas n-ö majja astuda mitte salasõna sisestades, vaid seda küsimust kustutades. Teadmatus või hoolimatus? Küllap lihtsalt tõde, et tegijal juhtub. Samal tasemel kahe silma vahele jätmisi on Eestiski piisavalt. Salasõnadega hooletu ümberkäimine on vaatamata ekspertide pidevatele manitsustele jätkuvalt arvutikasutajate suurim viga. Peale kleepsuga nähtavale kohale pandud "sala- sõna" on tavaline asi kasutada üht ja sama parooli erinevais süsteemides, tegelikult olemas olevate sõnade kasutamine jne. Teine vigade grupp on isetegevus riistvara alal, mis turvalised võrgud avatuks muudab. Kui sedalaadi insenerlusega kaasneb kusagilt allalaaditud kahtlase tarkvara kasutamine (kiputakse kõike reklaamis mõista antut uskuma), võib tulemuseks saada päris halbu tagajärgi.