Mullateaduse alused
käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena.
Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab,
vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus
sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks.
See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on
kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse
geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile.
Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on
seles mullas kolloide.
Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused
ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua.
Neelamisnähtused mullas
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva
vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise
annaabi.ee 
