See on 274 cm pikk, 158 cm lai, 102 cm kõrge ning kaalub 500kg. Selle rastiprussid on kuusepuidust ristlõikega 12x5,5 cm. Sel on 17 radiaalselt lõigatud kuusepuidust ribi. Bassri roop ning pikk roop on punasest pöögist, liimpuidust ning sellel on 11 vertikaalset kihti ning pealiskiht vahtrapuidust. Klaviatuur on saksa firmalt kluge. Korpuse paksus on 8cm, kõlalaua pindala 2,1 ruutm. ning kõige pikem bassikeel 201,8 cm. Ülejäänud omadused on allpool, kuna need on teiste klaveritega samasugused. Nende kolme klaveri ühised andmed : 1. Korpus liimitud kasepuu kihtidest. 2. Virblipakk Dehonit, ostetus Saksamaalt. 3. Kõlalaud kõrgkvaliteedsest kuusepuidust Sveitsi Alpidest. 4. Keelestus on välja töötatud Eesti ja Saksa spetsialistide koostööna. 5. Muldvalu-malmraam, viimistletud klaverivabrikus. 6. Virblid ostetud Saksamaalt. 7. Tippkvaliteediga keeletraat Saksamaalt 8. Haamrid Saksa firmalt Rennel. 9
Viini klaver oma väikese kõlajõu tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks. 1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830. aastatest kasutas ja propageeris Erard'i klaverid Liszt, Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused
annaabi.ee 
