Tiit Lauk humanitaar
helitehnika kui džässi esitust oluliselt mõjutava komponendi üldisele arengule. See viib
mõttele, et ilmselt oli ta juurelnud nende probleemide üle juba mõnda aega ning kontsert oli
vaid ajend nende mõtete väljaütlemiseks. Üks kolmandik kirjast ongi sellele pühendatud, ehk
nagu ta ise kirjutab: “Püüan lühidalt alljärgnevalt võtta kokku enese veendeid aastatepikkuse
studeerimise tulemusena jazz’ist üldse, käesoleval juhul aga ainult klaveristiilidest, et seega
tutvustada minu kriitika aluseid, millest lähtun.” Ambel jaotab džässpianismi kahte suurde
alaliiki: salongi stiil ehk “novelty grupp” ja “originaal-jazz’i põhialustel rajanevad stiilid”.
Esimesse jaotusse paigutab ta sellised tol ajal populaarsed pianistid nagu Billy Mayerl ja
Charlie Kunz, kommenteerides nende mängu järgmiselt: “/.../ see pole siiski jazzklaverdamine
originaalses mõttes. See on vaid rütmiline muusika – jazz laiemas mõistes”