Heino Eller (1887-1970 )
5
väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks
populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku
päikesest inspireeritud prelüüd Fis-duur (nr 2 Prelüüdide II vihikust, 1920). Tähelepanuväärne
ja paljumängitud klaveriteos on ka mõtlik, suurejoonelise arendusega, kulminatsioonis kõiki
klaveriregistreid kellahelinaga täitev "Kellad" (1929), mis on inspireeritud Tartu Pauluse
kiriku kelladest.
Elleri üks väheseid rahvaviisiainelisi töid on aastail 1940-1941 valminud "13
klaveripala eesti motiividel". Mõned peavad seda uueks sõnaks Elleri loomingus, ent mõned
hoopis tagasiminekuks.
Heino Elleri panus eesti muusikasse on hindamatult suur. Tema muusika oli stiililiselt
uudne ja kompositsioonitehniliselt väga meisterlik. Nii oma isikupärase loomingu kui ka oma
annaabi.ee 
