Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose,
ja 60.-aasatel saab tema looming noorte heliloojatepõlvkonna keskpunktiks. Alban Berg (1885- 1935) sünd. Viinis, vabakutseline helilooja ja eraõpetaja. Tähtsaim lavateos ooper Wozzek" Büchneri draama järgi. Berg oli väljendunud ekspressionist ja püüdis oma helikeelt edukalt dodekafooniaga, Teosed: klaverisonaat op.1, keelpillikvartett, 3 orkestripala, kammerkontsert, viiulikontsert, lõpetamata ooper "Lulu"(lõpetanud Cerha). Bela Bartok (1881- 1945) õppis Budapestis, klaveriprofessor muusikaakadeemia juures, hiljem emigreerus YSA-sse. Rohked rahvamuusika üleskirjutused Ungari, Slovakkia, Rumeenia, Põhja-Aafrika, Türgi, -tõhus teaduslik tegevus folkloori alal. Palju rahvamuusika töötlusi, eelkõige klaverile, stiili ilmus folkloorseid meloodiaelemente ja ida-euroopa rahvamuusika vitaalset rütmikat.Teosed :2 balletti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 6 kelpillikvartetti, õppeteos Mikrokosmos ja 153 progreseeruvat järjestatud klaveripala.