Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks Valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisiga. Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. MILLEKS KASUTATAKSE Kööginõud Lifti terastrossid Prilliraamid (terashinged) Klaverikeeled Jäätisemasinad Veinimahuteid KASUTAT UD KIRJANDUS http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001647 http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Roostevaba_teras
html Tiibklaver • Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. • Tiibklavereid valmistatakse mitmes suuruses: kõige väiksema tiivaga on kabinetklaver, veidi suurem salongklaver ning kõige kogukam on kontsertklaver. • Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. • Klaveri korpus on valmistatud puidust ning selle sees on metallraam, millele on pingutatud klaverikeeled. • Klaveril on 88 klahvi, 52 valget ja 36 musta klahvi. • Klahvi allavajutamisega tõuseb klaveri korpuses vildiga üle löödud haamer, mis lööb vastu klaveri keeli. • Haamrikesed on kaetud vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. • Madalamad keeled on ühekordsed, keskmised kahe- ning ülemised kolmekordsed. • Kui käed klahvidelt ära võtta, siis klaveri heli kaob. • https://www.youtube.com/watch?v=mZRb0FyAa9s Pianiino
Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile, keelte pingel on väga suur jõud (võrreldav umbes 20 tonniga). Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelet võnkumine kandub kõlalauale, mis on keelte alla paigutatud suur puust plaat. Klaverikeele all olev paksu vildiga kaetud puust haamrike lööb klahvi allavajutamisel vastu keelt ja paneb selle helisema. Keelelt kohale traatvardaale on paigutatud vildist padjakesega summuti