Béla Bartók
Budapesti muusikaakadeemia kasuks. Seal õppis ta aastatel 1899-1803 korraga kahel-
kompositsiooni ja klaveri- erialal. Noor Bartok ilmutas oma fenomenaalset andekust
esmalt pianistina. Kuuldused sellest, kuidas ta otse noodist veatult Richard Straussi
keerulisi partituure mängis, levisid kulutulena. Bartok kutsuti nimetatud oskust
demostreerima isegi Viini konservatooriumi. Pretsedenditu tunnustus oli seegi, et
Budapesti muusikaakadeemia pedagoogide nõugogu leidis, et Bartok ei pea sooritama
klaveriala lõpueksamit: tema mängu kõrgtase oli kõigi jaoks ilmselge. Bartoki
klaveriõpetaja oli Liszti kunagine õüilane Istvan Thoman.
Heliloojana avastas Bartok enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi., keda oma
ülikooliaegsetes kompositsioonides ka mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses
suurvormis, sümfoonilises poeemis "Kossuth" (1903) on tunda enam küll Richard
Straussi mõju. Isikupärase stiili väljakujunemine võttis siiski veel aega ning oma osa