inimene on tõesti selline nagu ta on või siis ääretult hea näitleja. Kuid seda müsteeriumit suudab ületada vaid üks ja ainus, see kahepalgeline isiksus. Enamasti on sellist tüüpi inimesed ääretult head näitlejad. Kui nad on sõpradega koos, on nad ääretult head sõbrad. Nad võivad rääkida tunde ja rääkida samasid inimesi taga, keda teisedki räägivad. Tegelikult saavad nad enamasti ka teistega läbi ning räägivad edasi, mis teised rääkisid. Nii tekib klatsimis ring ning paljud saavad haiget. Kahepalgelisuse üks näide on ka see, kui hakatakse suhtlema ainult sellepärast, et teisel inimesel on raha või sõpru. Kahepalgeline inimene vahepeal ei saa ise isegi aru sellest, mida ta teeb, kuna sageli on see tema käitumine tema jaoks lihtsalt nii normaalne, kuid üldjuhul on see inimene ikkagi millegi peal väljas, mis talle kasu toob. Tegelikult on mittemõistmise põhjuseid vist tuhandeid. Näiteks suurt rolli mängivad kogemused
juu nii. Muidugi mõista need inimesed, kes ei julge otse välja öelda oma arvamust, nad on kas liiga arad ehk tallaalused teistele või siis lihtsalt jätavad viisakusest teiste inimeste negatiivsused rääkimata. On ka võimalus et nad ei ütle algul välja, aga pärast klatsivad õhtul seda kes küsis taga oma sõbrannadega ( kus juures tema sõbrad isegi ei salli teda võiolla kuna kellegile ei meeldi klatsijad, aga sellegi poolest on klatsimis vajadus meis kõigis mingis koguses olemas), näteks et ´kas teate mis ta küsis ja siis ma ütlesin seda´ ja nii edasi. Aga mõnikord ongi parem, kui tõde välja ei räägita, näiteks kui abikaas ütleb oma rasedale naisele, et ta on paks siis naine solvub. Nende suhtesse võivad probleemid tulla ka nii. Parem olekski teda kiita ja öelda, et ta näeb väga ilus välja ja nii edasi, ka klats ei tule sel puhul kasuks.
annaabi.ee 
