Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus
kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda ei soovi, ta vajab inimeste laia toetust.
Tuletagem või meelde Hitleri võimuletulekut demokraatlike valimiste abil. Ettevaatlik peaks
olema ka sõnavabadusega, millega me nii harjunud oleme. Demokraatlik sõnavabadus eeldab
kõige, ka uskude, kriitika õigust. Aga religiooni kriitikat on hakatud islami survel piirama.
Sõnavabadus on positiivne siis , kui inimene ise selle eest vastutab. Meil tundub see vabadus
rohkem üksteise materdamise ja klatsiga piirduvat. Palju on muidugi väga häid
arvamuslugusid ja telesaateid, ilmselt läheb meie inimesel vaja lihtsalt aega ja ehk ka pisut
suunamist, kui valitutel selleks aega peaks üle jääma.
Meie poliitiline kultuur (uskumused, väärtused, teadmised, hoiakud, normid poliitikas)
tervikuna nagu lonkaks pisut. Iga kodanik saab hääletada konkreetse kandidaadi poolt, aga
tegeliku esindaja valitsusse valib partei. Valimissüsteem ise juba muudab rahva tegelikku
annaabi.ee 
