Eesti keele ajalugu
alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev.
Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali
algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta-
separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või
hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles
kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja
väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on
säilitatud.
Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon.
Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt
indoeuroopa keeltest).
Omaja: mul on poeg
Tegija: mul tuleb õppida
annaabi.ee 
