Võimalik määrata 1. Üldkogumi keskväärtus 2. Üldkogumi koguväärtus 3. Üldkogumi proportsioon 4. Valimi suurus 3.7 Klastervalim · Klastervalim eeldab üldkogumi jagamist N gruppi, mida kutsutakse klastriteks · Valitakse lihtsa juhusliku valikuga n klastrit · Kogutakse info kõigi elementide kohta n klastrist · Klastervalim annab parema tulemuse kui stratifitseeritud valim, juhul kui elemendid klastrites on heterogeensed Klastervalimil on võimalik määrata: 1. Üldkogumi keskväärtus 2. Üldkogumi koguväärtus 3. Üldkogumi proportsioon 4. Süstemaatiline valim Süstemaatilist valikut kasutatakse lihtsa juhusliku valimi alternatiivina, kui üldkogumid on suured ning nende põhjal valimi moodustamine ajamahukas 14 Kui soovitakse valimit suurusega n üldkogumist suurusega N, siis valimisse võib kuuluda iga N/n element üldkogumist
Klassid on klastriteks, millest valitakse juhusliku valiku teel viis valik klassi, mis teeb ligikaudu 125 indiviidi. Klastervalimi eelistamise põhjuseks on see, et puudub klastrisisene nimestik, mis koostatakse uurimise käigus. Klastervaliku korral tuleb vaid koostada klastrite nimestikud. Uurimuse ajaliste ja materiaalsete võimaluste seisukohalt on see mitmeti ökonoomsem. Õpilaste uurimisel on klastervalimil veel üks eelis, nimelt võimaldab see lapsi testida nende tavapärases klassikeskkonnas. Kui lapsed valida välja mõõtmiseks individuaalselt, võib see nende tegevusele mõju avaldada. Siin näeme antud juhtumil klastervaliku eelist juhuvalimi ees kogu populatsioonist. Mitmetasandiline valim Meetod sarnaneb klastervalikuga, ainult selle erinevusega, et sisaldab valimi võtmist erinevatel tasanditel
annaabi.ee 
