Tartu Ülikool Vaja on uurida ühe piirkonna gümnasistide kultuuritarbimist. Gümnasiste on 2500, s.o. Klastrite juhuslik 25 klassikomplekti. Klassid on klastriteks, millest valitakse juhusliku valiku teel viis valik klassi, mis teeb ligikaudu 125 indiviidi. Klastervalimi eelistamise põhjuseks on see, et puudub klastrisisene nimestik, mis koostatakse uurimise käigus. Klastervaliku korral tuleb vaid koostada klastrite nimestikud. Uurimuse ajaliste ja materiaalsete võimaluste seisukohalt on see mitmeti ökonoomsem. Õpilaste uurimisel on klastervalimil veel üks eelis, nimelt võimaldab see lapsi testida nende tavapärases klassikeskkonnas. Kui lapsed valida välja mõõtmiseks individuaalselt, võib see nende tegevusele mõju avaldada
sekundaarseteks ühikuteks teerajad. Külastajaid seiratakse kõigi klastrite sees paigutades üks loendur iga x raja järele. Seesugust süsteemi ei saa kasutada väikese eelarve puhul. Klastervalik: Klastrid on sarnased ehk homogeensed ühikud, kusjuures iga klastri sees esineb suurel määral mitmekesisust. Klastervalik hõlmab lihtsat juhuslikku klastrite valimit, kusjuures kõik iga klastri raames olevad ühikud loendatakse täielikult. Klastervaliku omadused on vastupidised kihilise valiku omadustele, mille puhul valitakse igast kihist juhuslik valim ning kihid on erinevad, kihisiseselt valitseb aga suur ühetaolisus. Loendurite perioodilise ümberpaigutamise strateegia puhul on tüüpilisteks klastriteks geograafilised üksused või piirkonnad. Näide V Haldaja soovib jälgida paljude ligipääsukohtade/teeradadega ala kasutust. On teada, et kasutamise mustrid on viimastel aastatel üsna stabiilsed olnud, nii piisab adekvaatsete