EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
Kuna klasteranalüüs ei selgita sisulisi sarnasuste ja erinevuste
põhjuseid, on tarvis tulemuste tõlgendamiseks kasutata teisi meetodeid või selgitada
klastrite moodustumist, tuginedes teoreetilistele aspektidele ja mudelitele. Klastrite
kujunemise selgitamiseks on kasutatud teooriast tulenevaid enimkasutatavaid suhtarve,
mille põhjal on võimalik teha järeldusi valitud riikide vaheliste mustrite kujunemise
põhjuste kohta. (Košmelj ja Žabkar, 2009) Aegridade analüüs klastermeetodiga on laialt
levinud. Seda on kasutatud mustrite tuvastamiseks ja anomaaliate uurimiseks (Yairi et
al. 2001). Meetodi relevantsuse määrab laiaulatuslik kasutamine ning ulatuslik
uurimuste maht, mille kohta annavad hea ülevaate Keogh ja Lin (2005).
Košmelj ja Žabkar (2009) uurisid klasteranalüüsi meetodiga 28 Euroopa riigi aegridade
mustreid aastatel 1994-2004, võttes aluseks reklaamikulutuste osakaalu SKP-st.
Uurimuse eesmärgiks oli riikidevaheliste mustrite tuvastamine